Rododendronid – kevadised pilgupüüdjad

0 Comments

Imeilusad igihaljad õitsvad põõsad – rododendronid jõudsid Euroopasse 19.sajandil Hiina piiride avanemisaegu. Tänaseks on nad paljude Eesti aedade ühed kevadised lemmikud, mis vajavad õigetes kasvukohtades vähe hooldust. Rodod eelistavad kasvuks happelist pinnast, mille pH-väärtus jääb 4,5-5,5 vahele. Selliseks ideaalseks kasvukohaks Eestimaal on männimets, kus sümbioosis teiste metsataimede võrgustikuga tunnevad põõsad end hästi ja õitsevad rikkalikult. Männid pakuvad ka looduslikku varju varakevadise kõrvetava päikese eest, ehkki tuleks jälgida, et aeda kuhjunud lume peegeldused ei kõrvetaks varjulisele kohale istutatud taimi. Sellise ohu korral tuleks põõsad varjutada varjukangaga, mille tarbeks lüüakse vaiad maasse juba hilissügisel, kui maa veel on pehme. Sellele laotatud varjukangas ei lamandu põõsastel ning kaitseb taime päiksepõletuste eest. Päikselisemale kohale on soovitav istutada rododendron asalead, mis on heitlehised ning seega pole neile päiksekahjustuse ohtu. Männimetsa all on olulisem pigem põõsaste kastmine, kui väetamine. Põõsaalused võib multšida ka männikoore multšiga, mis kõdunedes on heaks väetiseks rododele. Väetamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid müügivõrgus olevaid rodoväetiseid. Õierikkuse ja põõsaste esteetilise välimuse tagamiseks tuleks närtsinud õied eemaldada, kuid sellega tuleks olla ettevaatlik, et mitte kahjustada tärkavaid lehepungi.

Categories:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *