Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Kas hävitad end süü ja häbitundega? Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda?

vedad ja liigeste haigused

Endale ja teistele andeks anda? Liigeste poletikud heaks kiita, aktsepteerida ja armastada? Reumatoidartriit — kui ülemäärane enesekriitilisus, hukkamõist ja madal enesehinnang See on autoimmuunne haigus, kus meie enda immuunsüsteem kahjustab liigeste kelmeid, kuna veres on abnormne reumatoidne faktor. Liigutused on äärmiselt piiratud ning liigesed muutuvad jäigaks ja valulikuks.

Sellesse seisundisse võivad sattuda sportlased, kes on olnud väga aktiivsed, kuid mis on varjanud endas ülimat jäikust, liigset distsiplineeritust ja kriitilisust enda suhtes. Võib esineda kalduvust anda alati teistele, mitte iseendale, arvestada teiste vajadustega, aga mitte iseenda vajadustega, ja see tekitab allasurutud viha.

Selle haiguse autoimmuunne aspekt viitab ülemäärasele enesekriitilisusele ja hukkamõistvale suhtumisele, mis võib seotud olla madala enesehinnanguga.

Kas tunned, et oled takerdunud negatiivsesse ja kritiseerivasse ellusuhtumisse?

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Kas oled kellegi või millegi pärast pahane ja kibestunud? Kas sa ei suuda ennast läbi suruda ning tegutseda nii, nagu tegelikult tahaksid, sest tunned takistust?

lenduvate valu liigesed

Kas hävitad end süü ja häbitundega? Kas Sul on kalduvus oma jalgealust kriitika ja eneseaustuse puudumisega õõnestada? Oma olukorra tõttu on artriiti põdeval inimesel käed sageli kõvasti rusikasse surutud — kas rusikas vihjab sinu soovile kellegi või millegi pihta virutada?

Liikumine on hädavajalik, eriti vooluga kaasaminek ja muutustel toimuda laskmine. Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda.

Meile võib tunduda, et oleme eesmärgi kaotanud, meid närib sallimatus enda suhtes ja näib, et pole mõtet midagi teha. Kui me ei suuda enam teha seda, mida tegime varem, peame leidma uue olemise viisi, pehmema, ennasthindavama viisi. Osteoporoos — kui alistumise, abituse ja lootusetusetunne See hormonaalsetest muutustest tingitud seisund põhjustab luumassi vähenemist — tavaliselt just naistel pärat menopausi — muutes luud hapraks ja kergemini murduvaks.

Osteoporoos liigeste poletikud sellele, et läbi luude voolab vähem elujõudu, võib olla alistumisest, abituse- ja lootusetusetundest. Pärast menopausi võib naine hakata tundma, et tema olemasolu mõte on kadunud, ning miski ei anna tõuget leidmaks uut suunda, uut eesmärki.

Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emakssaamise võimalust enam ei ole? Kas tunned, et naine sinus ja sinu naiselikkus on kadunud?

  • Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
  • Ülevaade Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust.
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal hääbuda. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu?

Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus.

Näiteks seista millegi eest? Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire. Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest.

Liigesvalu - acanthus.ee

Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.

Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised.

Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine. Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust.

Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline. Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega. Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi.

Kirurgilisest ravist on enam kasutusel liigesepindade lihvimine ja puhastamine ning liigese proteesimine. Kõige selle kõrval on olulised patsiendi teadmised oma haigusest, et sellega paremini toime tulla, igapäevane taastusravi ja sobivate abi-vahendite ortoosid, kõnniabivahendid, jalatsid kasutamine. Ülioluline on vähendada haigestunud liigese koormust kehakaalu langetamisega ja tööalase või hobidest tuleneva koormuse piiramisega.

Lastele on reumaatilised haigused eriti ohtlikud, kuna võivad põhjustada juba varakult invaliidsust. Tekkemehhanismid Liigesvalu võivad põhjustada väga paljud erinevad haigused. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse, gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava ehk deformeeriva, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega.

Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus. Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.

Kui dieedist raviks ei piisa või Liigeste poletikud ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.

Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.

Raskusi võib tekkida, kui liigeste poletikud põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.

Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud liigeste poletikud, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha katteviisi valamine kudede vastu.

muidugi surba laadi av

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.

Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

valu olaliiges poorlemisel

Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes.

eemaldage poletiku sorme liigese artriidi

Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse.

Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab liigeste poletikud osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.

Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse.

Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Liigesepõletik | Haiguste ABC - acanthus.ee

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.

Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.

Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.

Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid liigeste poletikud nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt. Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on liigeste poletikud põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.

Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga.