JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada võõraid rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu?

Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.

Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel.

Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib krooniliste liigeste ravi liigestes ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel.

Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid.

krooniliste liigeste ravi liigestes

Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all. Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid.

Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine.

Siiski on kortikosteroidid vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust. Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu. Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad.

Juveniilne idiopaatiline artriit | acanthus.ee

Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni. JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures.

Uuringute sagedus sõltub haiguse alatüübist ja raskusastmest. Silmapõletik võib ravi saamata põhjustada tõsiseid tagajärgi nagu näiteks silmaläätse hägustumist ja pimedaks jäämist. Juhul kui raviga suudetakse alustada haiguse varases etapis, toimib see tavaliselt hästi. Silmapõletiku ravis kasutatakse paiksetest kortikosteroididest silmatilku. Raskematel juhtudel võivad kõne alla tulla kortikosteroidisüstid silma või suukaudsed kortikosteroidid.

Ortopeedilise kirurgia all lapseeas mõistetakse eelkõige sünovektoomiat, kus operatsiooni käigus eemaldatakse põletikuline sünoviaalkelme.

krooniliste liigeste ravi liigestes

Tänapäeval teostatakse sünovek­too­mia artroskoopia baasil ja operatsiooni nimetatakse kinniseks sünovektoomiaks. Kui haigus on väga kau­gele arenenud ja liigesed niivõrd moondunud, et segavad lapsel liikumist, riietumist, söömist ja enese­ga toimetulekut, tehakse vastavalt vajadusele liigeseid korrigeerivaid operatsioone.

Tehisliigestus- ehk pro­teesimislõikusi püütakse lapseeas vältida või nihutada neid võimalikult kasvuperioodi lõppu.

Et lapse kasvades jääb protees lihtsalt väikeseks, tähendaks see lapsele korduvaid operatsioone. Kui last ravitakse baas- ehk põhiravimitega, tuleks kaitsepookimine elavaid mikroorganisme sisaldavate vaktsiinidega edasi lükata, et vältida nõrgenenud vastupanuvõime tõttu infektsiooniriski.

Küll aga võib kasutada selliseid vakstiine, mis ei sisalda elavaid mikroorganisme, vaid ainult nakkuse­tekitaja valkaineid. Siiski on põhimõtteliselt võimalik, et vaktsineerimine ebaõnnestub nõrgenenud immuunsuse tõttu. Liigesehaiguste ravis oluline osa on taastusravil.

krooniliste liigeste ravi liigestes

See kätkeb endas asjakohast füsiote­raa­piat ja ortooside kasutamist, millega püütakse säilitada liigeste normaalne liikuvus, et ära hoida liigeste väärasendi tekkimist. Taastusraviga tuleb alustada haiguse võimalikult varajases etapis ja sellega tuleb tegelda regulaarselt, et säiliks liigeste normaalne liikumisulatus, lihaste hapniku- ja toitainete varustus ja lihasjõud. Kui lapsel on haigusest haaratud ka lõualiigesed, peab kontrollil käima ka ortodondi juures.

Ravi kestab nii kaua kui haiguski. Haiguse kestvust aga ette ei tea. Enamus juhtudel leevendub JIA mõne või rohkema haigusaasta järel. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused.

Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e. Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi. Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle miljoni igas vanuses inimese — see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad valu käes, mis häirib nende igapäevast tegutsemist, seepärast avaldavad need haigused suurt mõju inimeste töövõimele.

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud. Liigesepõletikud võivad tekkida ka haiguste nt düsbakterioos, ainevahetushäireülekaalu, liigse stressi või infektsioonide bakter, viirus, seen korral. Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks on liigne suhkur — suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne.

Sagedasemad liigeste ja luude haigused Liigeste ja luude haigusteks on näiteks: Behterevi tõbi jäigastav lülisambapõletik e. Bursiit krooniliste liigeste ravi liigestes selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna. Sagedamini limapauna põletikud tekivad küünarnuki, põlveliigese ja kannakõõluse piirkonda. Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale näiteks töö põlvili asendis.

Podagra — podagra on uraadikristallide kusihappe soolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. Luupus — luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid.

See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes. Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas.

krooniliste liigeste ravi liigestes

Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised.

  1. Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
  2. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.
  3. Reumatoidartriit | Haiguste ABC - acanthus.ee
  4. Liigesepõletik | Haiguste ABC - acanthus.ee

Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku.

Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust. Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid.

Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt.

Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega.

Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks. Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini krooniliste liigeste ravi liigestes eluaastates.

Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti.

krooniliste liigeste ravi liigestes

Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist.

Mis põhjustab liigese ja luude haigusi? Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.

Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada. Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata. Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks.

Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest. Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid.

Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organismmuuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne.

Liigesed ühendavad mõtted ja tunded krooniliste liigeste ravi liigestes ja tegutsemisega. Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Nad võimaldavad meil liikuda sujuvalt ja kergelt või hüplevalt ja katkendlikult, olenevalt meie psüühilisemotsionaalsest seisundist.

Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale. Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e. Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi.

Liigesepõletikud — kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest Kõige tavalisem liigesehäda on põletik. See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest.

Mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada? Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada. Mida on vaja liigeste lõdvestumiseks vaja?

ÕPPEVIDEO: 21 sõnumit põlve- ja puusa osteoartroosiga inimestele (20 min)

Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda? Endale ja teistele andeks anda? Ennast heaks kiita, aktsepteerida ja armastada? Reumatoidartriit — kui ülemäärane enesekriitilisus, hukkamõist ja madal enesehinnang See on autoimmuunne haigus, kus meie enda immuunsüsteem kahjustab liigeste kelmeid, kuna veres on abnormne reumatoidne faktor. Liigutused on äärmiselt piiratud ning liigesed muutuvad jäigaks ja valulikuks.