Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Ristatisideme ülemäärase venituse korral piisab ka koormuse piiramisest ja põlveliigese fikseerimisest toega ehk ortoosiga. Taastusravi: Peale operatsiooni järgneb ravikehakultuur, mille eesmärgiks on reielihaste tugevdamine. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Hammas veidi pakitseb.

Põhjuseks on enamasti ootamatu löök vastu painuatud või sirutatud põlveliigest. Samal ajal labajalg on maas fikseeritud. Teiseks põhjuseks võib olla põlveliigesele ülemäärane toimiv jõud või ootamatu põlveliigese tugev pööramine. Põlveliigesele toimiva jõu tõttu sääre- ja reieluu liiguvad üksteise suhtes ülemääraselt ja ristatiside rebitakse kinnituskoha küljest lahti.

Millised on sümptomid? Trauma momendil tekib valu põlveliigesesse ja esialgu võib olla abi kuidas kaotada kaaluvaigud jalale toetumine. Mõne tunni möödudes võib liiges tursuda, sest liigesesse koguneb veri.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Vigastuse kroonilises faasis võib esineda valulikkus kõndimisel. Enamasti tekib tunne, et põlv on ebakindel, nagu “jalg kaob alt ära”. Samuti võib täheldada reielihase kõhnumist haigel jalal.

Diagnoosimine ehk milliseid uurimguid on vaja teha Diagnoosimist alustatakse põlveliigese vaatlusest ja katsumisest. Ristatisisdeme vigastusele on iseloomulik niinimetatud “sahtli” sümptomi haiget polve alt.

Põlveliigese sidemete vigastused

Selle sümptomi kindlaks tegemisel jalg asetatakse kergelt kõverasse, siis tõmmatakse ettevaatlikult jalga säärest ettepoole ja tahapoole. Kui on katki eesmine ristatidside, siis säär nihkub ette välja nagu sahtel. Tagumise ristatisideme rebendi korral nihkub säär tahapoole. Röntgenuuring tehakse luuvigastuse väljalülitamiseks. Diagnoosi täpsustamiseks on võimalik teha magnetresonants uuring ehk MRT. Ravivõimalused Trauma järgselt on soovitav asetada põlveliigesele külma ja sportimine lõpetada.

Värske vigastuse korral on võimalik ristatiside taastada õmblemise teel. Kui vigastus diagnoositakse hiljem, siis on võiamlik teostada operatsioon, valikmeetodiks on ristatisideme plastiline operatsioon. Selle käigus rebenenud kõõlus eemaldatakse ja asendatakse uuega. Materjaliks kasutatakse inimese enda põlvekedra kõõlust või reielihaste kõõluseid.

Ristatisideme ülemäärase venituse korral piisab ka koormuse piiramisest ja põlveliigese fikseerimisest toega ehk ortoosiga.

Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3)

Taastusravi: Peale operatsiooni järgneb ravikehakultuur, mille eesmärgiks on reielihaste tugevdamine. Esialgu peale ristatisideme taastamist tuleb piirata koormust jalale ja kasutada liikumiseks karke.

Edaspidi tuleb kanda põlveliigese tuge ehk ortoosi. Soovitavad on esialgu ujumine ja jalgrattasõit. Sportliku treeninguga võib alustada kui reielihas on täielikult taastunud ja ei esine mingeid kaebusi tavaelus ning põlveliigese liikuvus on taastunud.

Üksikjuhtudel ei pruugi täielikku taastumist toimuda.

  1. Kui põlv hakkab valutama! » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus
  2. GAME READY PÕLVELIIGESE MANSETT - Spordihooldus OÜ
  3. Miks päkad valutavad ja kust abi saab? - Fertilitas
  4. Kuidas eemaldada polveliigese ja turse poletik
  5. Millal tasub pöörduda lastearsti poole?

Kuidas vältida vigastust? Vigastuse vältimine ei ole alati võimalik, abiks võib haiget polve alt ettevaatlikkus sportmängudel.

põlv vist haige

Millistel spordialadel tekib vigastus? Oht ristatisidemeid vigastada on kõige suurem pallimängude käigus kus tuleb ette ootamatuid hüppeid, kokkupõrkeid või kukkumisi.

Harvem juhtub ristatisidemete vigastusi mäesuusatamisel, tennisemängus, jalgrattalt kukkudes.

  • Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla?
  • Artroosi jalgade salvi tootlemiseks
  • Põhjuseks on enamasti ootamatu löök vastu painuatud või sirutatud põlveliigest.
  • Kasi liigend
  • Jalgade keskosa liigeste artroos
  • Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3) - Reakt Füsioteraapia
  • Seetõttu on põlve esiosas eriti palju valu allikaid.
  • Ruptura ligamenti cruciati genus ld.

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern.